Tuntud spordiajakirjanik ja teleprodutsent Marko Kaljuveer: ilma muusikata elada ei saa!

Marko Kaljuveer on tuntud spordiajakirjanik ja teleprodutsent. Tänavu juulikuus said kolmekümne riigi rallifännid nautida Rally Estonia teleülekannet, mis toodeti just selle mehe tiimi poolt. «Hetkel käib meil ettevalmistus juba Tokyo olümpiamängudeks, need ülekanded algavad tuleva aasta juulikuus. Postimees Grupist vahendavad seda sündmust nii Kanal 2, Kanal 12 ja Kuku raadio,» rääkis mees.

Kaljuveer on spordiga kokku puutunud juba lapsepõlvest. «Mu isa oli rallisõitja. Ma olen paljudel ENSV meistrivõistluste etappidel kaasas käinud. Kui ma läksin Eesti Televisiooni 1989. aastal tööle, siis üks minu esimesi kajastamise alasid oli samuti ralli, mida hakkasin tegema Are Elleri kõrvalt. Eks sporti tuleb teha laialdaselt ja teadmiseid peavad seetõttu olema mitmekülgsed, eriti kui tahad pidada just minu ametit,» tunnistas Kaljuveer.

Kaljuveer on õppinud klassikalist kitarri. «Täna ma mäletan kitarriõpingutest veel tuure, kuid üldiselt ma enam väga palju pilli ei mängi. Alustasin õpinguid kuuendas klassis ja minu õpetajaks oli toona Alar Kotkas, kes tegi ansamblit Monitor. Ma pean viisi ja ümisen laulda ka, kui vaja. Kuid eriline laulumees ma selles mõttes pole. Samas pean tunnistama, et muusika on tähtsal kohal ja mulle alati meeldinud,» sõnas Kaljuveer.

Mees tunnistas, et kontserditel ta väga tihti ei käi. «Ma olen pigem emotsiooni-inimene, kui tuleb õige emotsioon, siis lähen. Mida vanemaks ma saan, seda rohkem kuulan ja üritan mõista. Ma kuulan muusikat nii autost, kuid palju on salvestatud ka telefoni, ilma muusikata ei saa elada,» arvas Kaljuveer.

Mees võrdles muusikat ka elu endaga, seda just laiemas võtmes. «Ega ma fanaatiline kuulaja pole, kuid ilma muusikata on tõesti raske olla. Sul peab olema mingi rütm. Elu on ise on ka mingis mõttes rütm. Mõnikord sa liigud, hingad ja oled aeglasemas rütmis, siis sa tahad kuulata just rahulikumat muusikat. Kui elu kulgeb kiiremas tempos, sul on palju emotsioone ja tegevust, siis on ka muusika vastav. Nagu elu ikka, tõusud ja mõõnad. Ma arvan, et see peab ka muusikas väljenduma,» lisas ta.

Kaljuveer tõi välja eredamad pärlid Eesti muusikast, valikuga saab tutvuda allpool: 

1. Jaak Joala «Naerata»

«Mina olen selle põlvkonna inimene, kes pidi ära käima Nõukogude armees, see oli ajavahemikul 1983-1985 Ukrainas. Seal oli hästi palju Eesti poisse. Selleks, et oma koduigatsust leevendada, ümisesime aegajalt eestikeelseid laule. Üks mu sõjaväekaaslane teadis hästi erinevate laulude sõnu. Mäletan, et olime Karpaatides, laulsime koos ning lugude hulgas oli ka laul «Naerata». See laul viis mõtted kodule ja tegi hinge hästi soojaks. Rääkimata siis veel legendist endast, Jaak Joalast. Ta on ju mõjutanud mitmeid põlvkondi, ta on suur märk Eesti muusika ajaloos ja kultuuriloos,» sõnas Kaljuveer.

2. Puuluup «Heinakõrs»

«Puuluup on suurepärane leid Eesti folgis. Mulle väga meeldib see muusika. Ma arvan, et peaksime järjest rohkem folkmuusikat tänapäevasesse võtmesse kirjutama. Puuluup on seda osanud väga hästi teha. Nad said eelmisel aastal parima folkansambli tiitli Eesti Muusikaauhindade jagamisel. Me peaksime sellist muusikat rohkem esitama ja talletama,» lisas mees.

3. Nublu «Öölaps»

«Esimest korda kuulasin nublut MyHits telekanalist, siis hakkasin sõnadesse süvenema. Eelmisel aastal oli ta nii populaarne ja kuum laulja, et teda mängiti nii kaupluses, televisioonis, raadios, põhimõtteliselt igal pool. Ma olin ühel sünnipäeval, kus oli hästi palju väikeseid lapsi. Kõik jooksid ümber maja, edasi-tagasi. Nii, kui ma panin nublu muusika peale,  olid kõik lapsed nagu maa alt üles tulnud ja hakkasid omavahel tantsima. Siis ma tõesti mõtlesin, et see muusika on ikka nii kõva sõna, et isegi väikesed lapsed tulevad ja tantsivad. See laul oli tõeline hitt ja ma hoian talle pöialt, et ta teeks ka järgmistel aastatel head muusikat. Tänapäeva noored on palju targemad ja avatumad ning näevad maailma hoopis teistmoodi. Neid tuleb kuulata ja nendelt tuleb õppida. Parim lahendus on see, et mõlemad generatsioonid peaksid üksteiselt õppima,» rääkis ta.

4. Tõnis Mägi «Make up»

«Nii kaua kui ma mäletan, on Tõnis Mägi alati minu suur lemmik olnud. Ta alustas oma lavakarjääri ju väga noorelt. Koos Joala, Linna, Grapsi ja Pihlapiga on nad tugevad tegijad ja suunanäitajad olnud Eesti levimuusikas. Tõnis Mägil on olnud nii palju laule, et lihtsalt ei tea, mida valida. Valisin konkreetse loo, sest ka see on mind kõnetanud, seal on ajastu hõngu ja hinge sees. Naised on mõjutanud tervet ühiskonda, see oli omal ajal märgiline laul,» lausus Kaljuveer.

5. Smilers «Käime katuseid mööda»

«Hendrik Sal-Saller on oma Smilersi lugudega ära tabanud õiget rütmi ja nooti. Nad teavad, kuidas hinge pugeda ja rahvale on see ka meeldinud, mulle samamoodi,» rääkis mees.

6. Ivo Linna «Kuuskümmend viis»

Mulle Ivo Linna artistina väga meeldib, inimesena on ta ka hästi mõnus. Ka minul on suvekodu Muhus, Koguvas ja Ivo Linna ei ela sealt kaugel. Väga harva oleme ka praami peal kokku saanud. Laulu valisin ma ka selle järgi välja, et «...kui Virtsu meid viis rong, siis oli aasta kuuskümmend viis», ma ise olen sündinud aastal 1964. See laul räägib enamvähem minu ajast. Ivo Linna on ikkagi legend,» rääkis Kaljuveer.

7. Dagö «Isaga draakonil»

«Lauri Saatpalu sõnad, laulmine ja esitus on minu jaoks fantastiline! Lauludes on alati sõnum sees, ta ei laula niisama. See stiil on mulle ka sobiv. Ma ei oskagi seda selgitada, ta on lihtsalt kuidagi nii oma. Hea on ka see, et see muusika ei ammendu ühe kuulamisega,» lisas mees.

8. Ewert and the Two Dragons «Good Man Down»

«See laul on rahvusvaheliselt väga tuntud. See puudutas väga paljusid. Ma ise lootsin, et nad teevad tugeva läbimurde maailma muusikaajaloos. Tegelikult ma loodan, et nad teevad veel seda. See lugu on esitatud hea tämbriga, selles on elegantsi ja stiili! Ka nendes poistes endis on see kõik õige olemas. Ma hoian neile väga pöialt ja loodan, et kõik nende võetud eesmärgid täituvad. Eesti publik teab neid hästi, kuid ma väga tahaks, et keegi läheks Eestist ka maailma ja teeb ennast suureks ja kuulsaks,» sõnas Kaljuveer.

9. Tarmo ja Toomas Urb «Imeline aas»

«Kui ma esimest korda kuulsin seda lugu, siis ma ei teadnud, kes seda esitab. See laul tõi mulle kananaha ihule. Sellel lool on teatud mõte sees. Kui hiljem olen Tarmo ja Toomas Urbi kuulnud, siis olen mõelnud, et kuidas nii tugevalt karismaatilised mehed saavad olla samas nii õrnad? Nad oskavad oma hingepeegli korralikult välja laduda. See lugu minu jaoks seda just tähendabki. Spirituaalsetesse teemadesse tuleb suhtuda avatult, tasub kuulata ja märgata, mis sinu ümber toimub. Kuulata on palju targem kui koguaeg rääkida,» rääkis Kaljuveer.

10. Singer Vinger «Massikommunikatsioon»

«Meedia on mulle korda läinud koguaeg. Ma olen alati arvanud, et meediasse ma jõuan oma tegemistega ja nii see ka läks. See lugu «Massikommunikatsioon» räägib sellest, et meedial on võime hüsteeriat külvata või maha rahustada inimesi. Tänapäeva meedia on aga veelgi tihedamalt seotud inimestega, sest meil mobiilid, mis filmivad ja sotsiaalmeedia mängib siin väga palju rolli. Tänapäeva massikommunikatsioon on hoopis teistsugune kui sel ajal, kui Singer Vinger selle laulu tegi,» rääkis mees.

Kuula täispikka intervjuud ja lugude valikut SIIT: