Eesti lennuühenduste suurim väljakutse on koduturu suurus

Tallinna Lennujaam teenindab aastas üle kolme miljoni reisija. Juba täna töötab lennujaam tipptundidel oma läbilaske võimekuse piiril, tulevikus on head eeldused veelgi reisijate arvu kasvatada. «Vaadates, milline on Eesti majanduskasvu võimekus tänaste näitajate juures, siis usume, et järgmise 10-15 aastaga kasvab reisijate arv 5 miljoni reisijani. See on eeldusel, et ei toimu demograafilist plahvatust või Eesti majandus järsku ei kahekordistu mingil põhjusel. Loomulikult peab lennujaam olema suuteline selleks ajaks ka omalt poolt nõudlusele vastavat taristut pakkuma,» sõnas lennujaama liiniarenduse juht Thea Gents.

Palju on arutletud teemal, millistel alustel lennufirmad lennusihtkohti valivad ja kuidas nende äriplaanide tasuvust hinnatakse. Gentsi sõnul saab Eesti puhul määravaks kohalike reisijate hulk. «Meie koduturg on üsna piiratud. Lennufirmadega läbirääkimistel on kõige suurem raskuskoht see, et Eestis elab kõigest 1,3 miljonit inimest, kellest lendajaid on laias laastus kolmandik,» ütles Gents. «Erinevate uuringute näitajate põhjal on arvutatud, et Eestis elavate inimeste seas on 450 000-500 000 lennureisijat, nende hulgas on ärireisijad ja puhkusereisijad, kellest osa teeb ühe ja osa rohkem lende aastas. Lennuliini jätkusuutlikuks toimimiseks on aga alati suureks eeliseks see, kui liiklus töötab mõlemasuunaliselt ja seeläbi oleks ka võimalik Eestisse rohkem reisijaid meelitada.»

Tallinnast on teostanud regulaarliine käesoleval aastal kuueteistkümne lennukompanii lennukid. Gents tõi välja, et põhilised argumendid, mida lennufirmadega läbirääkimistel arutatakse, on turupotentsiaal, sobiv toode lennugraafiku näol, vabade lennukite olemasolu kodubaasis või sihtkohas ning sihtkoha atraktiivsus. «Väga palju sõltub sellest, millise lennufirmaga on tegu, mis on nende ärimudel ja milliste lennukitega nad lendavad. Võtame näiteks SAS'i või Nordica, mis on lennanud põhiliselt CRJ900-tüüpi lennukitega, kus on 88-90 istekohta. Lennukimudel seab juba omad piirangud, kui pikki vahemaid selle lennukitüübiga on mõistlik lennata. Ühel hetkel muutub kütusekulu istekoha kohta ebamõistlikult suureks või siis on istekohti lennukis liiga vähe, et kaugemaid sihtkohti äriliselt tulusalt ära teenindada. Suuremate lennukite kasutamisel on jälle äärmiselt oluline hinnata, kas lennufirma ärimudel võimaldab meie reisijatele kvaliteedi- ja hinnasuhtele ootuspäraseid valikuid,» lisas ta.

Tallinna Lennujaamast pakutavate sihtkohtade arv on kõrgeim suvehooajal, antud perioodil on lennugraafikutes mitmeid hooajalisi lende, mis suunatud eelkõige puhkusereisijale. «Järgmise aasta aprillis alustab Austria odavlennufirma Lauda otselendudega Viini. AirBaltic alustab mai kuust lendudega Nizzasse, mis on eestlaste hulgas tänu varasematele otseühendustele välja kujunenud populaarseks sihtkohaks ning nõudlus on stabiilselt kõrge. Märtsis lisanduvad Rootsi lennufirma Braathens Regional Airline lennud Stockholmi südamesse, Bromma lennujaama. See sihtjaam saab olema eelkõige ärireisijale atraktiivne,» rääkis Gents.

Meedias on olnud mitmeid spekulatsioone, mille kohaselt panustatakse riiklikul tasemel palju ressurssi selle nimel, et lennufirmad Qatar Airways või FlyDubai alustaks otselende Tallinnasse. «Selles suunas on intensiivne töö käinud paar aastat. Kahjuks pole võimalik midagi kindlat veel öelda,» ütles Gents. «Ilmselgelt on Dubai ja Doha sihtkohtadena Eesti turu jaoks üksteist välistavad, sest asuvad väga lähestikku ja on mõlemad oluliseks sõlmjaamaks. Tuleb üks või teine, nende mõlema jaoks jääb Eesti turg väikeseks. Äriplaanid on nende puhul keerulised, sest mõlemad lennufirmad lendavad meie mõistes suurte lennukitega ja lennudistantsid on päris pikad. Selleks, et suuta seda liini efektiivselt ära teenindada, peaksid nad optimaalselt lendama vähemalt neli korda nädalas. Kujutage ette, kui lennufirmal on lennukitüüp, millel on 180 või rohkem istekohta ja see lendab liinil neli korda nädalas. Selleks, et liin oleks kasumlik, peab sellel olema hea täituvus aastaringselt ja reisijaid mõlemalt turult. Meie jaoks on oluline lahti mõtestada, miks Lähis-Ida reisijad Eestisse tulevad ja mida meil neile siin pakkuda on. Nii Qatar Airwaysi kui FlyDubai äriplaanide juures on väga oluliseks transiit ehk reisijate võimalus Doha või Dubai kaudu edasi lennata teistesse Lähis-Ida, aga ka Aasia ja Okeaania sihtkohtadesse. Dubai otseliini puhul on eeliseks selle populaarsus puhkusesihtkohana. Näeme, et kasvõi EXPO raames võiks see sihtkoht olla nõutud ka ärireisijate puhul, ja see on alles algus.»