Miks on lihavõtete üheks sümboliks jänes?

Lihavõttejänesed

FOTO: Shutterstock

Raadio Elmar hommikuprogrammis rääkis Eesti Rahvapärimuse Kooli juht Terje Puistaja. Uurisime, miks on lihavõttejänes, mitte aga näiteks hoopis lihavõttelammas?

Rahvapärimuse Kooli juht Terje Puistaja selgitas raadio Elmar hommikuprogrammis, miks on lihavõtete puhul üheks levinud sümboliks jänes. «Lihavõttejänes on tulnud meile germaani kultuuri tavadest ja kombestikust. Saksamaa eeskuju on siin hästi tugev,» sõnas Puistaja.

«Esimesed märked pühadejänestest on juba 15. sajandist, kuid Eestisse on see traditsioon jõudnud hiljem, ligikaudu 1920ndatel. See oli aeg, kui siia hakkasid jõudma kaunid pühadekaardid. Nende kaartide peal olid kujutatud toredad jänesed, kes tõid mune põõsaste alla. Rahvas hakkas seda sümboolikat kodudes jäljendama ja nii see traditsioon hakkaski meil levima,» täpsustas Terje Puistaja.

Puistaja selgitas, et lihavõttejänes pole Eesti oma rahvapärimusega siiski kuidagi seotud. «Meil oli austus muna vastu. Mune kingiti olulistele inimestele,» lisas ta. «Nüüd saabuvate pühade ajal saab palju kodus olla. Koksige siis ikka mune ning ennustage. Võiksite ka munaveeretamist teha,» soovitas Rahvapärimuse Kooli juht.

Tagasi üles