Eriolukorrast ja kodus joomisest: kus läheb koguste mõttes ohtlik piir?

Erilolukord paneb inimesed proovile. Paljud võitlevad igavuse, üksinduse ning negatiivsete emotsioonidega. Nii mõnigi leiab leevendust alkoholi tarbimisest. Kliiniline psühholoog Tiina Kalda selgitas, kuidas selline «leevendus» meie organismile ja vaimule tegelikult mõjub.

«Täiesti võimalik, et praegu on alkoholi tarbimine suurenenud. Sellel võib olla mitu põhjust. Üks põhjus võib olla see, et kodus on lihtsam juua - vähem piiranguid, keegi ei jälgi. Näiteks paarist, kes muidu läheks välja koos ja võibolla autoga ning ainult üks tarvitaks alkoholi, võtavad kodus klaasi suurema tõenäosusega mõlemad. Kui hommikul pole vaja karantiiniperioodi või kodus töötamise tõttu kodust välja minna, on lihtsam endale õigustada paari klaasi veini filmi kõrvale,» rääkis Kalda.

Psühholoog lisas, et alkoholi tarbimise ohtlik piir on üsna selgelt määratletud. «See on väga uuritud teema, seda just tervise mõjude koha pealt. Kasulikku infot saab lugeda näiteks Alkoinfo lehelt. Naiste puhul on hetkel kehtivaks suhtelise ohutuse piiriks kaks alkoholi ühikut päevas, meeste puhul neli ühikut. Tarbides regulaarselt rohkem hakkavad riskid märgatavalt suurenema,» sõnas ta.

«Oluline on silmas pidada ka alkoholi tarbimise nädalast koguhulka - naistel mitte üle kaheksa ühiku, meestel vastavalt üle kuueteistkümne ühiku tarbitud alkoholi. See arvutus tugineb kehalistele erinevustele, mitte ühe või teise soo eelistamisele. Oluline on jälgida, et nädalasse jääks ka mõned alkoholivabad päevad, et kehal oleks aega taastuda,» viitas Kalda Tervise Arengu Instituudi Alkoinfo lehel kättesaadavatele juhtnööridele.

Regulaarne, ka väikeste koguste, tarvitamine ilma taastumisajata jätab oma jälje, viies ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel lisaks ajukahjustustele ka näiteks perifeersete närvikahjustusteni, mille tulemusel kannatab nii peenmotoorika kui jalgade liikumine. «Ühel hetkel hakkavad halvad mõjud kuhjuma, need võivad avalduda ka alles kümne, viieteistkümne või kahekümne aasta pärast. Kuid siis on ta olemas ja tagasi seda olukorda enam ei keera,» sõnas ta.

Ei saa mööda vaadata ka vaimse tervise probleemidest liikumispiirangute tingimustes, mida eraldatus võib hakata võimendama. Üksindus on kahtlemata suur probleem ja see tuleb praeguse eriolukorra tõttu üha enam kimbutama. «Üksildust ja kurbust kiputakse leevendama alkoholiga, sest see tundub kiire ja kergesti kättesaadav lahendus. Parem oleks siiski pöörduda abi otsimiseks kas oma perearsti või mõne vaimse tervise spetsialisti poole. Erinevad online võimalused on selleks praegu paremini  kättesaadavad kui enne eriolukorda ning seeläbi on võimalik otsida abi asukohast sõltumatult,» rääkis psühholoog.

Paljudel on tekkinud küsimus, mida teha olukorras, kus alkoholi tarbimine on probleemiks saanud elukaaslase, sõbra või abikaasa puhul. «Kui sulle teeb muret, et lähedase alkoholitarbimine on ületanud mõistlikkuse piiri, saad sa eelkõige väljendada oma muret, kirjeldada tema käitumise mõju endale ning teie suhtele ja loota, et ta oma valikute tegemisel seda arvesse võtab. Kedagi teist mitte jooma panna on praktiliselt võimatu, õiendamine ja keelamine pikaajaliselt ei mõju. Inimene saab oma käitumist ainult ise muuta - kui ta otsustab, et ta tahab käituda teisiti,» soovitas Kalda.