Marjakasvataja Tõnu Oks: minister võiks tulla vaatama, kuidas üks talu elab või majandab

FOTO: Shutterstock

Marjakasvatajate keerulisest olukorrast rääkis talupidaja Tõnu Oks. Kuula järgi raadio Elmar hommikuprogrammi intervjuud!

«Sellest võiks küll abi olla, kui minister tuleks ja vaataks, mismoodi üks talu elab või majandab,» rääkis hädas marjakasvataja Tõnu Oks raadio Elmar hommikuprogrammis.

Mees kirjeldas, mis faasis hetkel tänavuse hooaja marjakasvatus on. «Praegu toimub istutamine. Pilt on selline, et kile on maha pandud. Platvorm, mille pealt peaks istutama, seisab veel nukralt põllu ääres. Selle peale on vaja seitse istutajat ja kaheksas inimene on kätteandja. Momendil on mul ainult oma töötajad ja neid pole piisavalt. Mingeid läbirääkimisi olen pidanud, homme selgub, kas uued töötajad saavad tulla proovima. Õnneks on nii, et ega need taimed ära ei sure, kui veel paar päeva ootama peavad. Samas tuleb silmas pidada, et kui õigel ajal pole töö tehtud, siis hiljem kajastub see kõik saagis,» nentis ta.

«Ma olin pinges kogu talve, vaatlesin pidevalt taimede pungi. Taimed pidasid üllatavalt hästi talve vastu, oli palju temperatuuri kõikumist, kuid üldjoontes oli ilm soe. Kevadeks olid kõik taimed õnneks elus ja ilusad. Potentsiaal on minu hinnangul väga hea. Eriti just mustikate puhul, mis on tavapäraselt üsna kapriissed, sealt tõotab tulla tänavu korralik saak - kõik on õiepungi täis! Kuid ka teiste taimede puhul paistab, et marju on tulemas. Mis neist nüüd nendest edasi saab, eks seda näitab aeg,» tõdes marjakasvataja.

Mehe sõnul ei saa paljud aru sellest, et valmis mari pole sarnane peedi või kartuliga, küpsete marjade üleskorjamist ei kannata mitte kuidagi edasi lükata. «Marjade puhul ei saa läheneda nii, et «kui täna on ilm halb, siis korjan üles homme või ülehomme». Marja korjamise puhul on oluline tundide küsimus. Minul on õnneks üks eelis, läksin osade marjadega külmutamise teed. Hakkasin külmkambreid ehitama, sest ma ei taha oma marju ära visata. Mingil määral müün värskelt, viimasel ajal tuleb peaaegu kõik sügavkülma,» rääkis ta.

Oks selgitas, miks üle valminud mari põllule nii ohtlik on. «Kui marja õigel ajal ära ei korja, hakkab see hallitama ja kannab hallitust ka teistele taimedele edasi. Hiljem on juba väga raske aru saada, milline mari on üle valminud. See asjaolu võtab töö tempot maha ja teeb kogu protsessi pikaks ja keeruliseks, isegi väga professionaalsete marjakorjajate puhul. Kui põllul on õige arv inimesi, kes suudavad saagi korralikult õigel ajal ära korjata, on töö efektiive ja kõigile kasumlik. Müüki jõuab õige küpsusastmega mari ja ka töötajatel on hea oma tööd teha,» lisas ta.

Oksa sõnul on kohalike marjakorjajate puhul kõige suuremaks miinuseks see, et kuumade ilmadega nad ei jaksa korjata, nad ei tule tihti siis isegi kohale. Marjad valmivad selliste ilmadega aga poole kiiremini, tegutseda tuleb eriti kiiresti. «Ukraina tööjõud on koguaeg kohal ja nad ei hädalda. Muidugi, nendega on jälle teisi hädasid, kuid see kõik on juba teisejärguline - nad on vähemalt olemas ja ma saan nendega arvestada. Eestlaste hulgas tuleb küll töötuid juurde, kuid paljudele makstakse üsna korralikke toetusi ja neid ei motiveeri suvine põllutöö,» rääkis ta.

Oks lisas, et marjakorjamise töö osas on helistajad ja huvilisi koguaeg olnud, kuid kohaletulijate protsent on väga väike. «Muidugi on olemas ka neid asjalikke, kes tõesti kohale tulevad ja ka pingutavad. Õnneks neid on! Ega rahvustel ei ole vahe ja eestlane saab ka kindlasti hakkama. Kuid olukord on selline, et see palk eestlast ei motiveeri. Ukrainlane tuleb koos perega siia ja kõik korraga teenivad endale elatist,» sõnas ta.

«Kui piirid oleksid koguaeg kinni olnud, siis marjakasvataja elaks ikka hästi. Marja hind oleks lihtsalt poole kõrgem ja toodangut oleks kolm kuni neli korda vähem. Tänavune saak võib olla küll väga hea, kuid suuremate põldude juures läheb raisku mitmekümneid tonne marju, see on nüüd päris kindel,» tõdes marjakasvataja Tõnu Oks.

Tagasi üles