Reet Aus: üks auk su kantud rõivaesemes teeb selle toote veelgi väärtuslikumaks

Reet Aus

FOTO: TAIRO LUTTER / Scanpix

Raadio Elmar hommikuprogrammis «Ärka, kaunis maa!» rääkis disainer Reet Aus. Juttu oli rõivaste taaskasutustest ja heategevusprojektist «Tekstiil ringlusesse!». 

Kas teadsid, et Eesti inimesed toovad ainuüksi Uuskasutuskeskusse ühe kuu jooksul 70 tonni tekstiilitooteid? Selleks, et parandada ressursitõhusust, kahandada jäätmete mõju keskkonnale ja ka inimeste tervisele, on oluline jäätmete liigiti kogumine. Jäätmed, tekstiilijäätmed seal hulgas, ei ole tegelikult jäätmed, vaid on ressurss – materjal, mida on võimalik uuesti ringlusse võtta.

Euroopa Komisjoni Eesti esindus koostöös keskkonnaministeeriumiga käivitasid tähelepanu juhtiva heategevusprojekti «Tekstiil ringlusse!». Tekstiilitoodete kogumise ja taaskasutamise vajaduse teadvustamiseks arendas disainer Reet Aus väärtustava taaskasutuse meetodil seeria kodutekstiile, mis toodetakse üle Eesti Hea Hoog SA tootmisüksustes ja Tallinna Vanglas.

Reet Aus rääkis raadio Elmar hommikuprogrammis, mida me saame ise oma kodudes ära teha selleks, et tekstiil ei jõuaks prügisse. «Esiteks ja kõige parem variant on see, et me võiksime oma rõivaid maksimaalselt nii kaua kanda, kuni neist vähegi midagi võtta on. Kõige suurem probleem on see, et meil pole tekstiilijäätmele mingit lahendust, meil puudub võimekus see tagasi ringlusesse võtta. Probleem tuleneb sellest, et tarbime lihtsalt nii palju! Peaksime alustama sellest, et vaatame üle, mida me üldse kokku ostame,» sõnas Aus.

«Madala kvaliteediga ja odavaid asju ei tohikski osta. Nendega polegi midagi muud teha, need rõivaesemed lõpetavadki prügimäel. Kehva kvaliteediga tooteid pole võimalik enam ümber töödelda. Kõik algab pihta meist, ehk siis sinust, minust ja meist. Peame üle vaatama, mis materjalist ja kui kõrge kvaliteediga rõivaid me ostame. Kui meie toode on 100 protsenti puuvillasest ja linasest kangast, siis seda on võimalik kenasti mehaaniliselt ümber töödelda. See on nii oluline asi, mida mõista,» lisas Aus.

Ausi sõnul on kasutatud rõivaste tohutu mass väga keerulist liiki jääde. «Isegi, kui me tahame teha head ja viia oma riided kuhugi järeltöötluse väärtusega kohta... siis hetkel meil Eestis sellist kohta ju polegi. Loomulikult tasub mõelda, et äkki annab kantud rõivad veel ka teisele ringile suunata – Uuskasutuskeskusesse või Humanasse näiteks. Seejuures tasub üle hinnata, et viidud riided oleksid viisakad ja kantavad,» soovitas Aus.

«Õnneks ma näen oma töös, et inimesed on hakanud päris palju mõtlema selle peale, kuidas oma rõivaid kauem ringluses hoida... kuidas saaks neid kauem kanda. On hakatud oma rõivaid järjest enam parandama ja ümber tegema. Mina olen mõelnud ikka nii, et üks väikene auk ilusas rõivas ei tee seda eset koledamaks. Hoopis vastupidi... see muudab selle eseme veelgi väärtuslikumaks. See näitab, et ma olen seda rõivaeset piisavalt kaua kandnud,» lisas disainer.

Aus tunnistas, et päris tihti antakse rõivaid ära vaid seetõttu, et neist on emotsionaalselt ära väsitud. «Uuskasutuskeskustes on ju näha, et antakse ära täiesti uusi riideid. Mõnikord isegi koos hinnasildiga. See näitab taas seda, kui kergelt me tarbime asju. Enamus rõivastest on võimalik koos disaineri abiga teha väga äge uus toode. Kui sa ise ei oska, mine lihtsalt kohaliku õmbleja või disaineri juurde,» andis ta kasulikku nõu.

Aus lisas, et heategevusprojekt «Tekstiil ringlusesse!» on osa Euroopa Liidu roheleppest. «See on üks suurepärane projekt, mis on alguse saanud Euroopa Komisjoni poolt. Euroopa Liidus vastu võetud rohelepe sätestab, et aastal 2025 tuleb tekstiiliprügi sorteerida eraldi. Sellest järgmine samm on see, et see tuleb uuesti ringlusesse suunata. Selle projekti eesmärk on juhtida meie kõigi tähelepanu sellele, et meil on väga jõuline probleem ja kahjuks veel väga vähe häid lahendusi. Selle ettevõtmise kõige esimene eesmärk on selgitamine, kuidas saaksime kõik oma rõivaid pikemat aega kanda,» sõnas ta.

«Esimene samm on alati see, et kanna oma ostetud rõivaeset ise ja võimalikult kaua. Teine variant on see, et vaheta riideid oma sõbraga. Kolmas versioon on see, et vii siis korduskasutusse. Siis on ju lahendus ka see, et alati võid vabalt ümber teha oma asju. Aga jah, minu nõuanne, ostke tõesti vaid nende kaubamärkide tooteid, mille puhul te teate, kus kohast need tooted tõepoolest tulevad. Üks hea rõivaese on eetiliselt toodetud ja selle kvaliteet on hea. Õnneks on olemas turul ka selliseid kaubamärke, kes võtavad oma kasutatud tooteid ise tagasi... neid tasuks loomulikult eelistada,» soovitas roheliselt mõtlev disainer Reet Aus.

Tagasi üles
Back