Huvitav statistika abiellumiste kohta: üha rohkem pruute on oma peigmehest vanemad

FOTO: Shutterstock

Statistikaamet tuli välja põneva materjaliga, mille kohaselt tuleb välja, et üha rohkem pruute on oma peigmehest vanemad. Raadio Elmar päevaprogrammis rääkis sel teemal Statistikaameti analüütik Koit Meres.

«Võtsime viimase kümne aasta abielude kohta kokku kolm rühma: esiteks need, kuhu kuuluvad sama vanad abiellujad, siis rühm, kus mees on vanem ning viimaks see rühm, kui hoopis naine on oma peigmehest vanem. Oluline trend nüüd näitab, et kümne aasta statistika lõikes on järjest rohkem selliseid abielusid, kus pruut on peigmehest vähemalt kaks aastat vanem. Kusjuures keskmised numbrid näitavad, et naine on oma peigmehest vanem 5,1 aastat,» sõnas Statistkaameti analüütik.

Meres selgitas, et ka üheksakümnendatel oli selline eelpoolmainitud trend vaikselt küll olemas, kuid näiteks aastatel 2000-2010 olid peigmeestest vanemad pruudid selge haruldus. «Nüüd näeme, et kõik hakkab jälle muutuma. Mina hetkeolukorras anomaaliat ei näe, küll aga pigem perioodis 2000-2010, kus järjest rohkem pruute eelistas hoopis vanemaid mehi. Ma peaksin normaalsemaks seda, et nooremaid ja vanemaid on natuke ühtlasemalt - mitte seda, et kõik peigmehed peaksid olema pruutidest olulisemalt vanemad. Minu jaoks on periood 2000-2010 Eesti edukultuse periood, kus üks vahendeid edukaks olemiseks oli see, et abielluda tuleks eduka ja vanema partneriga, kelleks olid siis edukad vanemad mehed. Need vanemad mehed vahetasid ka oma naisi päris tihti,» rääkis Meres.

«See niinimetatud edukuse tagaajamise ja edukate vanemate meestega abiellumise periood algas 1998-1999 aastal. Aastal 2000 oli juba üle 58% abiellujatest sellised, kus mees on vanem. Selline trend lõppes 2008-2010 aastatel kestnud majanduskriisi ajal, mil saadi aru, et edukuse tagaajamine on täielik illusioon,» märkis Meres.

Meres usub, et tänaseks on saabunud aeg, mil abiellutakse järjest enam tunnete pärast ja mitte niivõrd enam majanduslike näitajate tõttu. «Ühest küljest võib nii öelda, kuid teisest küljest räägime ka seksuaalsest atraktiivsusest. Ka atraktiivsuse olulised komponendid on võim, jõukus ja heaolu. Evolutsiooniteooriast lähtudes, naine valib oma lastele isa. Olgu see siis lihane või kasuisa, mida edukam ta on, seda paremini läheb ka lastel,» lisas ta.

Analüütik märkis, et igal aastal tuleb ette ka selliseid abielusid, mil minnakse taas paari oma vana partneriga. «Eelmisel aastal oli meil üks selline paar, kes jõudis omavahel abielluda lausa kaks korda sama aasta sees - ehk siis abiellusid, lahutasid ja siis abiellusid uuesti,» lisas ta.

Eelmisel aastal sõlmiti Eestis kokku 6701 abielu. Meres tõi välja ka vanuselist statistikat. «Kõige noorem naine, kes abiellus, oli 16-aastane. Kõige noorem mees, kes abiellus, oli 18-aastane. Kõige vanem abielluja naiste hulgas oli 82-aastane ja mees 86-aastane. Näeme seda, et niipea kui lubatakse, hakatakse ka abielluma. Varasematel aastatel on olnud ka neid mehi ja naisi, kes abielluvad isegi üle 90-aastastena,» täpsustas Statistikaameti esindaja.

Meres tõi välja, et kevadine karantiiniperiood muutis selgelt abiellumiste arvu. «Kevadel ja suve hakul langes abiellumiste arv päris tugevalt. Kuid juulis hakati tagasi tegema hulka, mis varasematel kuudel puudu jäi. Võrreldes eelmise aasta näitajatega, tänavu märtsist juunini jäi ära igal kuul ligikaudu 130-160 abiellumist. Juulis aga saime võrreldes eelmise aastaga lausa 45 lisaabielu. Kui aasta tervikuna kokku võtta, tuleb abielude arv selgeks väiksem, kui möödunud aastal. Eestis abiellutakse reeglina suvel. Abielu on asi, mida ei planeerita ette kuu või kaks, vaid pigem aasta või kaks ette. Tänavu juunis ära jäänud abielu võetakse ette tõenäoliselt järgmise aasta suvel, mitte tänavu novembris,» sõnas Statistikaameti analüütik Koit Meres.

Tagasi üles
Back