Ott Kiivikas oma uuest raamatust: mis kasu on tippsportlasest, kes oma teadmised ja kogemused hauda kaasa võtab?

Ott Kiivikas. Kulturismi Eesti meistrivõistlustel aastal 2018

FOTO: Joakim Klementi / Postimees/

Raadio Elmar hommikuprogrammis rääkisime eesti kulturisti Ott Kiivikasega. Mees tähistas hiljuti oma 43. sünnipäeva. Tänavu aastal on ta kirjutanud ka uut raamatut. Uurisime, millest teos räägib, kuula ja loe järele!

«Erinevatel aegadel on olnud mitmeid inimesi, kes on pannud mind oma eesmärkide poole liikuma. Need eeskujud on ajas muutunud, vastavalt sellele, kuidas ma ka ise olen arenenud ning kasvanud,» tunnistas Kiivikas raadio Elmar hommikuprogrammis.

Kiivikas lisas, et lapsepõlves oli kõige suuremaks innustajaks tema vanem vend. «Lapsena pidin vennast ikka parem olema, seda lausa igas asjas. Meil oli pidevalt üks suur olelusvõitlus, kuid eks seda on tunda peaaegu kõikide õdede ja vendade puhul. Minu vend pani mind püüdlema selle poole, et tahtsin olla tugevam, osavam ja parem... see kõik päädis sellega, et need tulemused hakkasid ka spordis tulema,» lisas ta.

Kiivikas tähistas 10. septembril oma 43. sünnipäeva. «Olen küll saanud jälle vanemaks...ja kes seda ikka tahaks. Kuid tuleb tunnistada, et päris meeldiv tunne on sünnipäeval see, kui kõik oma õnnitluste ja heade soovidega meeles peavad. Ma pole sünnipäevaks endale planeerinud kuigi palju tegevusi, istun arvuti taga kodus ja olen oma aja peremees, õnneks kella peale kuhugi minema ei pea. Kuid ühe hea trenni teen kindlasti, võiks selle enne ära teha, kui lähedased inimesed külla tulevad,» rääkis juubilar.

Kevadine karantiiniperiood on mõjunud sportlasele üsna loominguliselt, lähipäevadel ilmub tema raamat, mis räägib treeningutest, puhkamisest ja toitumisest. «Märtsis pandi ju koju istuma....ja mis sa muud ikka teed? Isegi kirjaoskamatu inimene haarab sule ja hakkab kirjutama. Tegemist on targalt toitumise ja treenimise käsiraamatuga, kokku on 320 lehekülge. Seal on treeningkavasid ja toitumisplaane, algab liikumisharrastusest ja lõpeb soovitustega tippsportlastele. Iga huvirühm peaks leidma sealt endale midagi sellist, mis vajalik ja huvitav. Kusjuures seal on juttu ka taastumisest, toidulisanditest ja une tähtsusest,» täpsustas Kiivikas.

«Ma lihtsalt tahtsin oma teadmisi edasi anda. On vähe kasu inimesest, kes on jõudnud tippu...ja kes võtab oma teadmised hauda kaasa. Tarkusi ei pea hoidma peidus vaka all. Mida rohkem on meie seas haritumaid ja targemini tegutsevaid inimesi, seda tervem on ka meie kogukond ja ühiskond. See ongi kogu asja alus. Ma võin ise teada, kuidas asjad käivad, aga miks ma peaksin selle kõik vaid enese teadma jätma? Kui keegi saab minu teadmistest abi, on ka minul väga suur rõõm,» avaldas mees.

«Mul on olnud õpilasi, kes aastakümneid hiljem on tulnud juhendamise eest tänama. Siis ma olen aru saanud, et mu tegemistel ja karjääril on ka sügavam mõte, see on väga äge tunne» rõõmustas Kiivikas.

Tippsportlane tunnistas otse-eetris, mis talle kõige enam rõõmu valmistab. «Mul teevad meele rõõmsaks head ja lõbusad inimesed! Sellised inimesed, kes tulevad ja neil on juba hea tuju. Ka mina teen mõõdukas koguses nalja...seega mulle meeldivad lõbusad, humoorikad ja heasüdamlikud inimesed. Õnneks ma olengi just selliste inimestega ümbritsetud ja võib öelda, et elu on üks väga vahva asi, mida kogeda,» lisas ta.

Kiivikas lisas, kuivõrd suure koormusega ta täna treeninguid teeb. «Mul olid eesmärgid väga selged kuni kevadeni, kuid siis sattusin kopsutrombiga haiglasse. Sealt tuli muidugi väike tagasilöök ja hindasin ümber oma tuleviku plaane. Tundsin, et pean hoogu maha võtma. Veel aasta alguses oli mul eesmärk profispordis kaasa teha. Olin viimase kahe aastaga saanud head massi juurde, kuid selgelt haigus andis oma tagasilöögi, kümme kilo kadus nagu võluväel. Hetkel taastun ja võtan iga kuu pöördeid taas üles. Võib öelda, et jõud on tagasi tulnud. Kuid ümbritseva olukorra tõttu toimub võistluseid vähe ja olengi hetkel stand by seisu peal. Käin ja treenin, kuid väga selget eesmärki pole, olen äraootaval seisukohal kuni aasta lõpuni ja siis vaatan, mis järgmisel aastal saab,» rääkis ta.

Sünnipäeva soovilauluks tellis Kiivikas traditsiooniliselt Vello Orumetsa «Las mööduvad aastad». «Juba aastaid on raadio Elmar mind sünnipäeval meeles pidanud ja suur lugupidamine selle eest. Oma soovilooks olen alati soovinud just seda sama Orumetsa lugu, nii ka täna,» lisas Ott Kiivikas raadio Elmar hommikuprogrammis.

Tagasi üles
Back