Kuidas olla kokkuhoidlik? Jagame häid raha kogumise nippe!

Mari-Liis Jääger selgitas, mis asi on säästupuhver ja miks meil kõigil võiks seda vaja minna. «Säästupuhver on rahaliste vahendite hulk, mis on kõrvale pandud nendeks olukordadeks, kui sul on ootamatult seda raha vaja. Näiteks, kui läheb pesumasin katki...või ootamatult kaotad oma töö. Sellistel juhtudel on väga hea, kui sul on olemas raha tagavara, kust sa saad seda koheselt võtta ja normaalselt edasi elada,» sõnas ta.

Jääger lisas, kui suur võiks olla säästupuhvri tagavara summa. «Minimaalselt võiks olla kolme kuu kulutuste tagavara, veel parem, kui seal oleks kuue kuu või isegi aasta kulutuste raha. Tuleks läbi mõelda, kui kiiresti sa suudad leida uue töö. Lisaks juhtida tähelepanu, milline on pere terviklik sissetulek, näiteks, äkki teine pereliige saab panustada teatud aja jooksul veidi rohkem,» sõnas ta.

«Raha säästmine ei ole vaid hea sissetulekuga inimeste privileeg. Kõik on mõtteviisi küsimus. Raha on võimalik säästa nii väikese sissetulekuga kui ka suurte sissetulekutega. Olen töötanud privaatpanganduses ja näinud, et need inimesed, kellel on sissetulekud suuremad, on tihti ka kulutused suuremad - näiteks kuu lõpus kasutavad ka nemad väga tihti krediitkaarti, hullematel juhtudel võetakse isegi laene,» märkis Jääger.  

Rahaasjade teabekeskuse juht õpetas, millest raha säästmise juures alustada. «Kõigepealt, tee endale selgeks, kuhu su raha läheb. Kui palju tuleb raha sisse ja millele see reaalselt kulub. Vaata oma kulutustele otsa grupiti - selleks võid kasutada vana head exceli tabelit. Pankadel on olemas väga head eelarve lahendused, saad vaadata mugavalt kõiki oma ülekandeid ja hinnata, kuhu su raha peamiselt läheb. Mida detailsemalt sa lahterdad, seda parem. Peamine, et sa juba laias laastus saad vahendite liikumisest aru, näiteks märgi eraldi toit, üür, transport, meelelahutus, jooksvad kulud ja nii edasi,» rääkis ta.

«Kui sul on kulutuste ülevaade selge, saad juba täpsemalt vaadata, milliste lahtrite juures on võimalik kokku hoida või vähem siis kulutada. Meelelahutus on üks valdkond, mille raames on võimalik kokku hoida kõige lihtsam, kuid ega päris ilma selleta ka ei saa. Kõige suurem kuluartikkel on kindlasti toit, vaata need kulud üle. Juhi tähelepanu, kui palju sa väljas sööd ja millest toitu valmistad. Hea nipp on ette valmistada nädala menüü ja paika panna toiduained, mida reaalselt poest vaja on. Käi poes harva ja nii jäävad ka emotsiooniostud ära,» rääkis Jääger.

Kõige rohkem saab kokku hoida emotsionaalsete ostude pealt, mis maksavad kõigest kaks või kolm eurot. «Sa mõtled ostu hetkel, et ma võin seda endale lubada küll - näiteks väljas olles kohvi või karastusjookide ostmine. See tundub ühe ostu lõikes väga väike summa, kuid kuu peale tuleb kokku mitukümmend eurot või isegi enam. Need on väikesed ostud, kuid mõjutavad sinu kulutusi palju,» lisas Jääger.

«Tasuks üle vaadata teenused, mida igapäevaselt tarbite. Näiteks, Netflix või kodulahenduse pakett - kas sa tegelikult kasutad kogu seda võimekust ära? Äkki saad leida ka selles osas parima ja soodsaima lahenduse,» lisas teabekeskuse juht.

On levinud arusaam, et kui suurem rahavaru kogutud, siis ei tasu kogu summat lihtsalt kontol hoida, sest inflatsioon võib teha oma töö. «Olen selle lähenemisega mingis mõttes nõus. Samas, sul on vaja puhvrit, mida vajadusel koheselt kasutada. Teatud raha võiks olla kontol või ligipääsetaval hoiusel. Kui puhver on juba olemas, siis ülejäänud rahaga tasub vaadata juba teisi võimalusi - näiteks investeerida ja oma rahaga tulu teenida. Säästupuhvriga ma ei mängiks,» lisas Jääger.

«Me ei saa elada nii, et ei luba endale mitte midagi. Kuid oluline on panna endale eesmärke. Sõnasta enda jaoks, mille jaoks sa raha kõrvale paned? Äkki on see vannitoa remont või mõni teine unistus. Siis on endale parem põhjendada, miks sa teatud päevadel näiteks meelelahutusest või mõnest toidust loobud. Kui sul on eesmärk ajaliselt määratletud ja täidetud, siis saad mingi ajaperioodi jälle rahulikumalt elada ja endale taas erinevaid hüvesid lubada. Kuid äkki leiad siis taas midagi, mille nimel oled nõus veidi pingutama. See on kõik mõtteviisi küsimus,» rääkis Mari-Liis Jääger.